Huviringid ja kooskäimine
Kooskäimine omaealistega vähendab üksindust, pakub võimalusi leida uusi sõpru, mõttekaaslaseid, kellega ka muul ajal kui organiseeritud kohtumistel suhelda ja oma rõõme-muresid jagada.
Kose Päevakeskuses ja mitmes külakeskuses on loodud mugavad võimalused omavaheliseks suhtlemiseks ning huvialastes tegevustes osalemiseks. Ühiselt korraldatakse erinevaid väljasõite ja viiakse läbi huvitegevusi, näiteks võimlemist, laulmist, tantsimist, käsitööd, joogat, mälutrenne ja muud põnevat.
Ühistransport ja liiklemine
Kose valla siseliinidel on eakatele bussisõit tasuta, maakonnaliinidel ja meie valda läbivatel liinidel kehtib eakatele soodushind isikustatud ühiskaardi (roheline kaart) ja ja isikut tõendava dokumendi alusel.
Ühiskaardi saab soetada kas Kose Vallavalitsusest või Eesti Posti (Omniva) postkontorist 2 euro eest. Kaart on vaja isikustada ehk siduda konkreetse inimesega internetis www.pilet.ee süsteemis. Tasuta sõidu õigust kontrollitakse iga sõidu alguses ühistranspordis kaardi esitamisel.
Pension
Pensioni makstakse vanaduse korral, et tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek ja aidata säilitada harjumuspärane elustandard. Enne pensionile jäämist on oluline läbi mõelda, millest pensioniaegne sissetulek koosneks ja kuidas saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks.
Muretuma pensionipõlve kindlustamiseks on oluline tegutseda teadlikult juba täna. Pensioni kalkulaatorid aitavad välja selgitada, kas saadavast pensionist piisab turvaliseks eluks.
Riiklik pensionilisa
Laste kasvatamise eest, represseeritule ja tuumakatastroofi likvideerijale, ametnikule ja päästeteenistujale makstakse pensionilisa.
- Lapsevanemal (või vanema abikaasal, eeskostjal või peres hooldajal), kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat kuni 18-aastast last, on õigus saada lastega seotud pensionilisa ehk seeläbi suuremat pensioni.
- Kui oled kasvatanud vähemalt 8 aastat vähemalt kolme last või puudega last, on sul võimalus minna varem vanaduspensionile.
- Ühte õigust saab kasutada korraga üks vanem. Selle, kes millist õigust kasutab, peavad vanemad kirjalikult kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.
Töötamine pensioni ajal
Pensioniikka jõudes leiavad paljud, et ei soovi veel koju jääda. Töö tegemisega ollakse harjunud ning selle puudumisel on raske endale sobivat tegevust leida. Sageli ei piisa pensionist harjumuspärase elukvaliteedi säilitamiseks. Töötasu on oluline pensionilisa. Õnneks leidub mitmeid ameteid, kus inimesed saavad probleemideta töötada kõrge vanuseni kas täis- või osakoormusega.
Üldjuhul on pensioni saamisega samal ajal töötamine ja töötasu saamine lubatud. Töötades kogutakse pensioniõiguseid ning pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see saab suureneda. Siiski on erandeid, millal ei ole pensioni ja töötasu samaaegne saamine lubatud.
Töötamine pensioni saamise ajal
Pensioni indekseerimine ja ümberarvutamine
7 nõuannet toimetulekuks väikese pensioniga
Pensionipõlv on aeg, kus saab oma aega ja ressursse rohkem ise juhtida. Planeerimine ja teadlikud finantsotsused aitavad väikese pensioniga toime tulla ja nautida oma pensionipõlve võimalikult hästi.
Pensione makstakse iga kuu 5.kuupäeval ja toetusi 12.kuupäeval kas
- sinu arvelduskontole Eestis
- sinu valitud teise isiku arvelduskontole
- sinu kulul posti teel kojukandena
- sinu kulul sinu arvelduskontole välisriigis
- Koosta eelarve ja planeeri väljaminekuid: loo endale igakuine eelarve pannes kirja kõik oma sissetulekud ja väljaminekud. Jälgi kulutusi hoolikalt ja püüa leida viise, kuidas vähendada tarbetuid kulusid.
- Pane iga kuu raha kõrvale ootamatute väljaminekute või tuleviku suuremate väljaminekute tarvis (näiteks talviste kommunaalkulude ja küttearvete katmiseks kogu raha aastaringselt või suvekuudel, mil on kommunaalkulud madalamad).
- Tarbi säästlikult ja teadlikult: võrdle hindu erinevates kauplustes, eelista allahindlusi ja sooduspakkumistega tooteid, et säästa igapäevastelt ostudelt.
- Püsi terve ja hoolitse tervise eest: hoia end tervena toitudes tervislikult ja liikudes regulaarselt, et vältida ootamatuid haigestumisi ja terviseprobleeme.
- Hangi lisasissetulekuid: kaalu võimalusi lisasissetulekute teenimiseks näiteks töötamiseks osalise tööajaga või vabakutselisena (lastehoid, töö telefoni teel, taimekasvatus vmt)
- Vähenda eluasemekulusid: kaalu odavama eluasemele või üürimise võimalust, mis sobiks eelarvega paremini. Jaga majapidamiskulusid või elamispinda sugulaste või sõpradega, et vähendada üksikuid kulusid. Loo enda ümber tugivõrgustik, kellega teineteist abistada ja ressursse jagada.
- Küsi abi: Omavalitsused ja riik maksavad erinevaid hüvitisi ja toetusi. Uuri julgelt, milliseid sotsiaaltoetuseid ja pensionilisale on sul õigus. Pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole kohe, kui on tekkinud raskusi igapäevaste vajaduste rahuldamisega.
Toetused
Kose vald maksab pensionäridele igal aastal pensionilisa toetust. Samuti toetab vald madalama sissetulekuga eakaid oluliste väljaminekute tegemisel, näiteks:
- ravimite ostul
- tervise taastamiseks
- meditsiinilise abivahendi soetamiseks
- eluasemega seotud kulude katmiseks
- erakorraliselt keerulisse olukorda sattumisel toimetuleku parandamiseks
Eesti riik maksab erijuhtudel pensioniealistele inimestele täiendavaid toetusi ja hüvitisi. Toetust makstakse näiteks:
- üksi elavale pensionärile
- okupatsioonirežiimi poolt kannatanutele
- välisriigist Eestisse elama asunud tagasipöördujale
- Tšernobõli tuumakatastroofi avarii tagajärgede likvideerijatele
Kodune abi
Koduteenuse raames abistatakse inimest kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel (näiteks kütmine, toidu valmistamine, koristamine, riiete korrastamine, ostlemine või muu asjaajamine).
Teenuse saamiseks tuleb esitada taotlus vallavalitsusele, millele järgneb hindamine ja hooldusplaani koostamine koos teenuse saajaga. Kose Päevakeskuse poolt osutatav koduteenus on tasuline.
Üldhooldus väljaspool kodu
Üldhooldusteenus on mõeldud inimestele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul. Kas lühiajaliselt või pikaajaliselt, hooldekodus.
Terviseseisundi probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga. Tegevusvõime puhul vaadeldakse tegevusi, mis seostuvad enese eest hoolitsemisega ja vaba aja sisustamisega.
Üldjuhul on teenus tasuline, kuid kui teenuse saajal puuduvad piisavad rahalised vahendid või seadusjärgsed ülalpidajad, aitab vald kulusid katta.
Küsi julgelt nõu!
Merike Pihla
sotsiaalnõunik
- 675 6202, 5308 4423
- [email protected]
Claire Miljukova
päevakeskuse juhataja
- 675 6202, 5308 4423
- [email protected]
Kõikide teenuste ja toetuste kohta annavad informatsiooni ning nõuandeid sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistid tööpäeviti kl 10-12. Selleks, et spetsialistidel oleks nõustamiseks piisavalt aega, lepi kohtumise või telefonikõne aeg eelnevalt kokku.
Viimati uuendatud 17.03.2024
