.
Kultuur, kunst, ajalugu
Tuhala Kaarli kirik on ehitatud krahv Karl von Mellini tellimusel 1775-1777. Tema mälestuseks kannab kirik Kaarli nime. Kiriku pühitsemine toimus 1777. a. Kose kirikuõpetaja praost Johann Heinrich Schwabe poolt. 1863. a. ehitati hoone osaliselt ümber, peasissepääs kujundati Lõuna-Harjumaale iseloomulikus laadis neogooti portaalina. 1913 kingiti ühes surnuaiaga Kose kogudusele. Alates 1946. a on Tuhalas taas omaette kogudus.
Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, kelle käest ta üsna pea siirdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Hoone on algsel kujul ehitatud arvatavasti 18. sajandi teisel poolel; seda iseloomustab kõrge kelpkatus, fassaadil paiknevad paarisaknad ning kaks mantelkorstent. 19. sajandil lisati ta otstesse põhiosast veidi kitsamad tiibhooned.
Võib oletada, et see keskaegne võimsate tornidega kindluskirik on ehitatud varsti pärast Tallinna linna asutamist 1230. aastate ümber. Vaatamist väärivad kantsel (Tobias Heintze), barokne altarisein (1774), maal “Jeesuse haudapanemine” (Otto Zoege von Manteuffel), samuti ratasristid kiriku müüris ja kirikuaias.
Tutvu ka ajaloolise pastoraadi ja Kotzebue aadliperekonna matusekabeliga. Juurdeehituse renoveeritud ruumides on nüüd koguduse muuseum-arhiiv-raamatukogu.
Uue-Harmi mõis (saksa keeles Neu-Harm) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kose valda.
Mõis asutati 1646. aastal, kui see eraldati Vana-Harmi mõisast.
Mõisa klassitsistlik peahoone ehitati 1809. aastal, kui mõis kuulus Peter Otto Zoege von Manteuffelile.
1882. aastal sai mõisa omanikuks Pauline von Maydell. 1885. aastal sai mõisa omanikuks Elisabeth von Hippius. 1911. sai mõisa omanikuks varem Vana-Harmi mõisa omandanud Natalie von Hoyningen-Huene, kellelt mõis 1919. aastal ka võõrandati. Seejärel kolis mõisahoonesse kool.
1932. aastal ehitati peahoone Harmi kooli tarbeks tundmatuseni ümber - kaheksatahulised tornid lammutati, mõisa peahoone keldrit ja osaliselt otsaseina kasutades püstitati uus koolimaja ning hoonele tehti laia vintskapiga viilkatus. 20. sajandi teisel poolel lisati parempoolsele otsale kooli tarbeks väike tiibehitis. Ümberehitatud hoones tegutses Harmi Põhikool kuni 2017. aastani, mil kool tegevuse lõpetas.
TAKKK kunstikeskus tegutseb 2011. aastast, luues kunstiprojektide abil sünergiat kunstnike ja kunstisuundade vahel ja lähendades kaasaegset kunsti publikule.
Kui teid inspireerib looduse ürgne puudutus, vaimne atmosfäär ja loomise rõõm, siis seadke sammud oma tiimiga TAKKK-i. Teid ootavad põnevad töötoad, mida viivad läbi professionaalsed kunstnikud erinevadelt kunstialadelt: klaas, graafika, keraamika, kujutav kunst. Meie juurde mahub üritust nautima korraga kuni 20 inimest.
Olles üheaegselt nii puutumatu looduse kaitseala, ürituste-, kunsti-, kultuuri- ja hariduskeskus, on Kõue mõis pühendunud ilu ning igat mesti ja masti kunstnike, esteetikute ja seikluseotsijate eest hoolitsemisele. Olenemata sellest, kas peatud siin mõned tunnid või nädalad, poeb Kõue maagia sulle hinge ja teeb sinust uue inimese.
Vaata lähemalt: https://kau.ee/
Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Kose valda Harju maakonnas.
Mõisa härrastemaja on ilmselt ehitatud Liivi sõja ajal hävinud kindluselamu müüridele. Arvamuse kasuks räägib asjaolu, et hoone keskosas on seinte paksus kohati kuni 2 meetrit.
Mõisa tänapäevani säilinud hooned on pärit 1850. aastatest. Kõigepealt alustati härrastemaja rekonstrueerimisest ja seejärel ehitati sellest põhja ja lõuna poole kahekorruselised tiibehitised. Neid ühendasid peakorpusega algselt ühekorruselised galeriid. Samast perioodist pärinevad peahoonest lõuna poole ehitatud teenijatemaja ja viinavabrik.
Mõisakompleksi kuuluvad veel park koos kasvuhoonete varemetega ja pargi äärealadele 1886. aastal ehitatud uusgooti stiilis kabel. Mõisa pargis asub tiik, mille pärimuse järgi lasknud mõisahärra oma prouale rajada vaid ühe öö jooksul.
Vaata lähemalt: https://kose-uuemoisa.ee/
Rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Mõisa on esimest korda mainitud aastal 1469. Mõisa peahoone valmis 18. sajandi keskpaigas. 1905. aasta ülestõusu ajal mõis põles ja hiljem hoone taastati, kuid seda juba moderniseeritud kujul.
Vaata lähemalt: https://ravilamois.ee/
Paunküla mõisast (saksa k Paunküll) on esimesi teateid 1493. aastast. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Vietinghoffidele ja von Tiesenhausenitele. 18. sajandi alguspoolel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuuludes nii von Delwigitele, von Kaulbarsidele kui ka von Derfeldenitele. Alates 1754. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Hagemeisterite perekonna omanduses. Mõisa viimane omanik oli Julius von Hagemeister.
Mõisasüdame esialgne asupaik oli Kiruvere külas Tallinn-Tartu maanteelt 4 kilomeetri jagu idas. Praegusse asupaika toodi mõisakeskus arvatavasti 19. sajandi algul, mil sinna püstitati ühekorruseline klassitsistlik peahoone. Kelpkatusega mõisahoone kesosa kaunistas nelja rühmitatud sambaga portikus, pööningukorrus oli kujundatud madalaaknalise nn mezzanino-korrusena.
Mõisasüdamesse viis Tallinn-Tartu maanteelt 400 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee. Kõrvalhooned ei asetsenud Paunkülas mitte peahoone esise auringi äärtes, vaid enamikus ida ja kagu pool peahoonet omaette ansamblitena. Mitmetel kõrvalhoonetel oli paarissammastega ääristatud stiilne klassitsistlik portaal. Nimetatud portaali sarnasus Uue-Harmi mõisa aida ja tall-tõllakuuri portaalidega lubab arvata sama ehitusmeistri tööd.
Mõisahoone põletati 1905. aasta ülestõusu ajal. 1910. aasta paiku hoone taastati muudetud kujul historitsistliku ehitisena. Mezzaninokorrus lammutati, kõrge kelpkatuse asemel tehti lamekatus ning külgmised aknad kujundati kaarakendega eraldi risaliitidega. Peasissekäigu kohale ilmus ka väike astmikviil.
Meieni on peahoone säilinud 1950tel aastatel kahekorruseliseks ehitatud kujul. Tollane ümberehitus on likvideerinud kahjuks kõik 20. sajandi alguse katusekaunistused. Hoones asub hooldekodu. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, kuid neid on palju ümber ehitatud. Peahoone auringile suunduva tee ääres on alles ka neljatahulised ehiskuulidega väravapostid (arvat. 20. sajandi algusest).
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kose valla territooriumile.
Aktiivne puhkus
Rahvapärimus ütleb – Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad.
See ajutine tõusuallikas Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala karstiala maa-alusel jõel hakkab vett üle ajama suurvete ajal ning ,,keema" 100 liitrit sekundis. See on unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veesurve tekib maa-aluses jões, tegemist pole arteesia kaevuga.
Ürgset vaatepilti võib näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas.
Rahvas valis Tuhala Nõiakaevu Eesti imeks 2012.
Kose vallas on palju eriilmelisi kergliiklusteid, kus nautida jooksmist, rattasõitu kuid miks mitte ka rulluisutamist või lihtsalt jalutamist.
Kergliiklusteed pidi on võimalik saada näiteks Koselt Kose-Uuemõisa, Kuivajõele-Kose-Ristile kui ka teha ring peale Paunküla järvele.
Vaata kõiki kergliiklusteid siit: https://navicup.com/event/harjumaa-sportlik-vaba-aeg/1141/3377/ee/
Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused.
Kolmest suuremast allikast koosnevate Saula Siniallikate vooluhulk on 20-30 liitrit sekundis. Allikate erinev värvitoon (rohekassinine Siniallikas, pruunikasmust Mustallikas ja hallikassinine Valgeallikas) põhjustab valguse peegeldumise allika põhjas hõljuvatelt liivaosakestelt läbi selge veekihi.
Rahvasuu pajatab, et Siniallika vesi tegevat kõik haiged terveks, kui neisse hõbeehteid, raha või helmeid ohverdada. Kui aga ei ohverda, võib Harjumaa haldjas Siniallika Tölp koju järgi tulla...
Karla küla Aiandustalud (Harjumaa, Kose vald) ootavad kõiki aiasõpru külastama oma puukoole ja kollektsiooniaedasid!
Karla küla – vana küla rohkem kuni 700 aastase ajalooga – asub Tallinnast umbes 25-minutilise autosõidu kaugusel suunaga Tartu poole.
Külas asub neli erinevat aiandustalu. Igal talul on oma puukool, mis olles üksteisest vägagi erinevad, pakuvad külastajatele võimaluse näha ja osta huvitavaid taimi. Kõik pakutavad taimed on hea külmakindlusega ja sobivad istutamiseks ka teistesse Eesti piirkondadesse. Samuti on võimalik kõiki neid taimi näha kasvamas talude kollektsiooniaedades ja saada aiandusalast konsultatsiooni.
Vaata lähemalt: https://aiandustalud.weebly.com/
Paunküla mägede matkaradadel ootavad matkajaid ilusad järved ja kirevad oosid. Rabasilmade vahel looklevatest radadest saab kombineerida erineva pikkuse ja raskusega marsruute. Väiksem 3,5 km, suurem ring on 12 km. Rajal on tutvumiseks infotahvel ja 800 m laudteed. Samuti on kohapeal telkimisplats, kus on lubatud paigaldada kuni 6 telki.
Paunküla lõkkekohal saab kinnitada keha ja puhata jalga. Kohapeal on kaetud lõkkease grillrestiga, katusealune koos laud-pinkidega ja kuivkäimla.
Kvaliteetaeg perega
Polli loomaaed asub Tuhala Nõiakaevu naabruses Polli talu maadel. Siin saad näha ja katsuda mitmesuguseid loomi ja linde, käia laudas ning tallis. Meil saad sõpradega grillida, pidada laste sünnipäevi ja sõita poniga.
Hea teada: Loomi saad ka ise sööta, selleks võta kaasa kapsast-porgandit, lindudele saia. Põhjapõdrad eelistavad toorest kartulit ja õuna. Oodatud on nii pered kui ka grupid.
Pakume ka ratsatreeninguid!
Suvel toimuvad Polli Loomaaias ratsalaagrid algajatele ja edasijõudnutele. Ratsakool toimetab meil linna lähedal Järve tallis. Info ja tunni broneerimine telefonil +372 55582821.
Suureoja talu on hobitalu, mis on arenenud ning kasvanud koos pere lastega. Hobitalu eesmärgiks on näidata ning õpetada lastele elu maal ning pakkuda neile "tõelist" lapsepõlve. Meil on lambad, kitsed, lihaveised, küülikud ning erinevad kodulinnud. Suureoja talu pere tegemisi saab jälgida FB lehelt Lammas Ruudus
Kuhu minna sööma?
OXCafe Hostel asub Kose-Uuemõisas, Tallinna rahvusvahelisest bussijaamast 38 km kaugusel. Hostelis on restoran, mittesuitsetajatele mõeldud toad, baar ja tasuta WiFi-ühendus, mis levib kogu majutusasutuses. Kõikides tubades on köök, lameekraaniga televiisor, satelliittelevisioon ja privaatne vannituba. Külalised saavad nautida linnavaateid.
Vaata lähemalt: https://www.facebook.com/oxcafehostel
Olete oodatud looduskaunisse kohta Tallinn-Tartu mnt 29.kilomeetril asuvasse Siniallika Grill’i, Tallinnast 15-20 minuti kaugusel. Meie köögis valmib kodumaisest toorainest lihtne toit, millele on lisatud maitseid ja värve. Korraga suudetakse toitlustada kuni 80 inimest. Oleme lastesõbralik koht, meil on olemas menüü lastele, mängunurk toas ning suur õueala, kiiged, batuut, liivakast. Ilusa ilmaga on mõnus veeta aega väliterrassil.
Vaata lähemalt: https://siniallikagrill.ee/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR3NqNxKHGU-Hr2EOZKnMSVksyZNiLe-t4Qg01eEbMiR6lN4SlC1VI7WBcY_aem_l-Xe-FuLXF3curCD9q4Xng
BO:KA Pubi on 2011 aastal loodud meelelahutus, toitlustus ja majutusasutus, mis paikneb Männiaru Puhkemajade vahetus läheduses majutushoone esimese korrusel.
Pubi loomisel on saadud inspiratsiooni ühest kenast reisist, kus oli meeldejääv külastus ühes kohalikus veinilokaalis. Loodame, et oleme suutnud luua midagi, mis meeldib ka meie külastajale ning nendel, kes on juba käinud, on põhjus taas kord tagasi tulla.
Omalt poolt üritame hoida miljöö värskena ning kutsume pidevalt erinevaid eesti artiste külastama.
Samas võite korraldada meie juures koos oma sõpradega meeldejääva õhtu või veidi suuremaid üritusi (jõulupeod, firmaüritused). Mahutame kuni 50 inimest. Lisaks on võimalus korraldada ka privaatseid üritusi alates 25-st inimesest. Broneerimine telefoni teel.
Vaata lähemalt siit: https://xn--mnniaru-5wa.eu/pubi-boka/
Trahter Tareke on mõnus, hubane söögikoht, mis asub Tallinn - Tartu mnt. 41 kilomeetril, Kose-Ristil.
Meie majas saab nautida lahket teenindust, maitsvaid sööke ja jooke.
- On võimalik pidada pereüritusi, tähtpäevi, sünnipäevi, kui ka sõpradega kohtuda.
- Ettetellimisega toitlustame gruppe. Tel: 58 049 815 - Agnes
- Meilt on vöimalik osta toit kaasa termokarbiga. Tel. 6 756 163
- Trahter Tareke mahutab söögisaali sööma 30 inimest ja AVATUD UUS söögisaal ning avar varjudega terrass.
- Meie menüü valik on lai ja rikkalik.
- Maja ees on klientidele suur parkla.
Oleme avatud oma klientidele IGA PÄEV kella 10:00-21:00-ni.
* Riigipühadel 10:00 - 19:00
Vaata lähemalt siit: https://www.trahtertareke.ee/
Söök ja Jook kohapeal!
Võimalus tellida kaasa!
Võimalus tellida koju!
Piljard ja noolemäng!
Sünnipäeva tähistamiseks privaatne saal!
Vaata lähemalt siit: https://www.cosius.ee/
Viimati uuendatud 12.05.2026