Kriisiks valmistumine

Kriisi all võib mõista mistahes sündmust, mis eristub tavapärasest ning kaasab enda vajadust sekkuda ning võtta vastu otsuseid. Kriisiks võib pidada olukordi, mille tagajärjel on inimeste harjumuslik elukorraldus häiritud ning olukorra lahendamiseks tuleb kaasata kohaliku omavalitsust või suisa riigitasandit.

Kriis ei hüüa tulles! Seepärast on mõistlik kriisiolukordadeks täie tõsidusega valmistuda. Hädaolukorras sõltub abi saabumiseni abivajaja ja tema lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral abivajajast endast. Kui aga olla korralikult valmistanud, on võimalik tõenäoliselt saada kõrvalise toeta hakkama.

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:

  • Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga! 

Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka siis, kui internetti parasjagu pole.

Mida kriisiks koju varuda?

Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud nagu näiteks elekter, vesi või küte. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt 7 päeva.

Mis varud peavad olema?

  • Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt ühe nädala.
  • Hoia kodus oma vajadustest lähtuvalt varusid: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik, kui elekter puudub. Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis.
  • Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Jälgi, et sul oleks vähemalt nädalane tagavara. Vaata üle, mis sul kodus juba olemas on ning mida oleks vaja juurde osta. 

Loe juurde

Kuidas kogukonnaga koos valmistuda?

  • tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
  • tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
  • selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
  • tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
  • leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
  • On hea, kui kogukonnas on koostatud ka kriisiplaan. 

Viimati uuendatud 15.10.2024

open graph imagesearch block image