Kose abivallavanem Kristel Kook-Aljase sõnul keskendusid peetud arutelud muuhulgas nii kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle, külavanema ja kogukonnaseltsi rollile, LEADER-programmi mõjule ja tulevikule, kogukondade kaasamisele riiklikes planeeringutes kui Eesti maaelu tulevikule tervikuna. „Meie jaoks oli oluline kindlasti ühine tõdemus, et piirkonna arengusuunad peavad määrama kohalikud kogukonnad, kohalik omavalitsus on partner nende arengusuundade elluviimisel ning riik tagab LEADERi kaudu paindliku toe kohalikele otsustele,“ ütles Kook-Aljas.
Maapäeva arutelusid peeti laupäeval, mil Eesti maakondade delegatsioonid suundusid 14 Ida-Virumaa kogukonda maaelu ja kogukondliku ühiskonna pakutavaid väljakutseid analüüsima. Pühapäeval võtsid Maapäeva delegaadid vastu XVI Eesti külade Maapäeva ühised ettepanekud Eesti riigile ja kogukondadele.
Eesti külade Maapäev on kahe aasta tagant peetav Eesti külade parlament, kus kogukondade eestvedajad, külavanemad, kohalike omavalitsuste juhid ja maaelu arendajad sõnastavad ühised ettepanekud Eesti maaelu ja kogukondliku ühiskonna tulevikuks. „Selline formaat annab omavalitsustele võimaluse arutada aktuaalsete teemade lahendamist. Kindlasti on üheks selliseks ka kogukondade roll riiklike planeeringute menetlemisel,“ ütles Kook-Aljas.
Kokku kogunes Ida-Virumaale ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ning koostööpartneritüle Eesti. Avatseremoonial osales ka Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Esimene Eesti külade Maapäev peeti 1996. aastal Ida-Virumaal, seal sündis idee luua Eesti Külaliikumine Kodukant.
