Mida teha surma korral?
- Surmaga seotud asjaajamine algab surma fakti registreerimisest ja surmatõendi saamisest, mis on aluseks matustega seotud asjaajamiseks.
- Üldjuhul edastavad tervishoiuteenuse osutajad (kiirabi, haigla, perearst) surma fakti tuvastamisel andmed rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastavad selle kohta ka surmatõendi.
- Maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses tuleb surm registreerida erijuhtudel (isikukoodita välisriigi kodaniku surm Eestis, surmajuhtum välisriigis jne).
- Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit. Surma tõendab ja matmist võimaldab arstlik surmateatis.
- Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta. Korduva või võõrkeelse surmatõendi saab taotleda kohalikust omavalitsusest tasudes selle eest riigilõiv.
Surma registreerimine
Kui surma fikseeris kiirabi või isik suri tervishoiuasutuses, väljastatakse surmateatis elektrooniliselt.
Üldjuhul teab arst lahkunu Eesti isikukoodi ja edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse, kus surm registreeritakse automaatselt.
Sellisel juhul ei ole vaja lähedasel endal perekonnaseisuametis st kohalikus omavalitsuses surma registreerida.
Avaldus surma registreerimiseks tuleb Kose vallavalitsusele esitada 7 päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist juhul, kui:
- tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surmateatise lähedastele paberil
- inimene suri välisriigis, ent tema elukoht on Eestis või tal on Eesti kodakondsus
Surma registreerimiseks esitatavad dokumendid:
- surmateatis, politseiasutuse teatus või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
- avaldus surma registreerimise kohta
- avaldaja isikut tõendav dokument
Surma registreerimise avaldust saab esitada abikaasa, sugulane, hõimlane, lahkunuga koos elanud isik, tervhoiuteenust osutanud asutus, politseinik või muu isik, kel on andmeid inimese surma kohta. Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist.
Surma registreerimine (link avalduse esitamise keskkonda)
Avaldus paberkandjal esitamiseks
- Eesti kodaniku surm on vaja kõigepealt registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses surmatõendi saamiseks.
- Välisriigis väljastatud surmadokument peab olema kas eesti-, inglise- või vene keeles. Mõnes muus keeles väljastatud dokument peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud, misjärel tuleb dokument lasta kinnitada apostilliga (v.a. juhul, kui see on juba CIEC vormil).
- Surmadokument ning vajadusel selle tõlge tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seda tuleb teha ka juhul, kui surnu maetakse välisriiki.
Loe lähemalt (link eesti.ee lehele vastavasse jaotusesse)
- Politsei- ja Piirivalveamet saab inimese surma kohta informatsiooni rahvastikuregistrist automaatselt, misjärel käivitub isiku dokumentide ja sertifikaatide kehtetuks tunnistamine.
- See on vajalik, et keegi kolmas inimene ei saaks surnud inimese dokumenti ja ka sertifikaate väärkasutada.
Matused
Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, sest matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.
Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib inimese viimsele teekonnale saatmine toimuda mitmel moel. Kas kirstu- või urnimatusena, usutavade kohaselt või ilmaliku matusetalituse läbiviimise teel.
- Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
- Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik.
Matusetoetus
Matusetoetus on ühekordne toetus matuse korraldamise kulude katmiseks Kose valla elaniku surma korral, mis makstakse välja matuse korraldajale (v.a. juhul, kui matmisega seotud kulud katab vald).
Matusetoetus makstakse välja hiljemalt 30 päeva jooksul matusetoetuse taotluse registreerimisest.
Loe lähemalt (viide toetuse lehele)
Kuhu lähedane matta?
Kose vallas on kaks kalmistut, kuhu saata lahkunu viimsele teekonnale.
- Kose kalmistu on järjepidevalt hooldatud kalmistu, kuhu maetakse Kose, Kõue, Anija valla ja mujalt pärit lahkunuid.
- Tuhala kalmistu vanimasse ossa on maetud juba alates 1774. aastast. Kalmistu asub Kata külas ning on kultuurimälestisena muisuskaitse all.
Kalmistu kontaktid (kiirlink kalmistute lehele)
Kuidas leinaga toime tulla?
Olgugi surm elu loomulik osa, kaasneb kaotusega valu ja lein, millega on sageli keeruline üksi toime tulla. Lein on loomulik reaktsioon kaotusele lähedase inimese surma korral või muudele kaotustele elus (lemmiklooma kaotus, suhte lõppemine, perest või sõpradest lahkumine, lootuste purunemine jne).
Leinanõustamine toetab inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning elumuutustega edasiminekuks. Leinaja vajab professionaalset sekkumist siis, kui lein hakkab segama tema igapäevast tegevust nagu koolis või tööl käimine, otsuste tegemine, korrapäraselt magamine ning söömine.
Leinanõustaja tegeleb inimestega nii individuaalselt kui grupis. Leinanõustaja kaasatakse ka juhtudel kui on vaja tegeleda eelleinaga ja hangunud leinaga.
Nõustajate ja terapeutide kontaktid (link seotud asutuste lehele)
Kuidas leinaga toime tulla
Millal pöörduda nõustaja poole
Küsi julgelt nõu!
Merje Villems
sotsiaaltöö vanemspetsialist
- 633 9328, 5308 0355
- [email protected]
Viimati uuendatud 17.03.2024
