Taotluse esitanutest moodustatakse pingerida energiaeritarbimise alusel - seega taotluse esitamise kiirus tähtsust ei oma ning eelistatud on need kortermajad, kus on mõõdetud suurim energiakasutus. Vooru kogusumma on 80 miljonit eurot, mis on hoonete suuruse alusel jagatud viide eelarvegruppi:
- väikesed korterelamud (3–17 korterit) – 10 miljonit eurot,
- keskmised korterelamud (18–59 korterit) – 25 miljonit eurot,
- suured korterelamud (60 ja enam korterit) – 30 miljonit eurot,
- naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – 10 miljonit eurot,
- kultuuriväärtusega muinsuselamud – 5 miljonit eurot.
Kultuuriväärtuslikele korterelamutele (ehitismälestised ja muinsuskaitseala A- ja B-kaitsekategooria hooned) on ette nähtud kõrgem toetusmäär:
- ehitismälestiseks tunnistatud korterelamute toetusmäär on olenevalt asukohast kuni 60–70%;
- Lihula, Paide ja Võru muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 70%;
- Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Rakvere ja Viljandi muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 60%;
- Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 30%.
Väikeste kortermajade puhul on toetusmäär kõikjal 10% kõrgem piirkonna baasmäärast, seega ka Rebala muinsuskaitsealal asuvate väikeste kortermajade jaoks (olenemata kaitsekategooriast) on toetusmäär kuni 60%.
Toetuste taotlemise täpsed tingimused (sh nõuded taotlejale, toetatavad tegevused, ootused saavutatavale tulemusele jms) on leitavad EISi kodulehel. Vooru eelnõuga on võimalik tutvuda kliimaministeeriumi lehel. Taotluse esitamise põhimõtted eelmise vooruga võrreldes ei muutu, seetõttu ei pea eelmises voorus toetuseta jäänud ühistud oma taotluse sisu muutma.
Kuna taotlejate pingerida moodustatakse lähtuvalt hoone energiaerikasutusest, on vaja taotluse esitamisele eelnevalt kindlasti üle kontrollida ja vajadusel ajakohastada hoone energiamärgise arvutused ehitisregistris.
Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfot leiab EISi kodulehelt.
Kultuuriväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel kehtivad järgmised erisused:
- kui Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks, siis jäetakse aknad uute vastu vahetamata;
- fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui muinsuskaitseamet ei ole lubanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
- hoone olemust või välisilmet muul viisil oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
- eelkirjeldatud juhtudel ei kohaldu tavapärane energiatõhususarvu klassi nõue.
Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem, kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.
Taotlusprotsessi ülevaade
Kui kaalud hoone rekonstrueerimist, siis pöördu tasuta nõustaja poole, kes annab ülevaate korteriühistule sobivatest teenustest. Nõustaja saad kutsuda osalema ka ühistu üldkoosolekule.
Kui soovid teada rohkem just oma maja võimalustest, siis küsi tasuta nõu EISi tehniliselt eksperdilt, kes aitab hinnata hoone seisukorda ja välja selgitada sobivad tehnilised lahendused.
Muinsuskaitsealal asuva või mälestiseks tunnistatud hoone korral konsulteeri kindlasti ka muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga või Tallinna, Tartu ja Narva puhul linnavalitsuse juures töötava muinsuskaitsespetsialistiga. Tema aitab välja selgitada, kuidas saab hoonele omaseid ajaloolisi väärtusi rekonstrueerimistööde käigus säilitada. Seegi konsultatsioon on tasuta ning vajalikud kontaktid leiad muinsuskaitseameti kodulehelt. Seda, kas korterelamu on kultuurimälestis või asub muinsuskaitsealal saab hoone aadressi järgi vaadata Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardilt.
Pärast tehnilise eksperdi ja muinsuskaitse esindajaga konsulteerimist:
- Taotle muinsuskaitseametilt hoone rekonstrueerimiseks muinsuskaitseeritingimused. Need on tasuta ning selgitavad, milliseid töid ja kuidas saab tegema hakata;
- Kaasa lepinguline tehniline konsultant, kes on korteriühistule toeks kuni rekonstrueerimistööde lõpuni. Tehniliste konsultantide kontaktid leiad EISi kodulehelt, samuti on seal olemas lepingu näidis;
- Koosta projekti lähteülesanne koos esialgse eelarve ja ajakavaga;
- Seejärel on aeg kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek. Pane tähele, et rekonstrueerimise otsuse vastuvõtmiseks tuleb üldkoosolekul saavutada häälteenamus mitte üksnes korteriomanike arvu, vaid ka korterite ruutmeetrite arvestuses (s.o kvalifitseeritud häälteenamus);
- Kui otsus on vormistatud, tuleb võtta hinnapakkumised ehitusprojekti koostamisele. Ehitusprojekti koostaja peab olema registreeritud majandustegevuse registris ning mälestise või Tallinna vanalinnas asuva hoonete konstrueerimistööde projekteerimiseks peab tal olema lisaks muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida sealtsamast või kultuurimälestiste registrist;
- Ehitusprojekt on vaja kooskõlastada kohalikus omavalitsuses, kes mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone korral kaasab Muinsuskaitseameti;
- Pärast ehitusprojektile kooskõlastuse saamist saad esitada taotluse pangalelaenu ning EIS-le toetuse saamiseks.
Kui toetuse rahuldamise otsus on saadud, tuleb läbi viia hanked ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks ning sõlmida nendega lepingud. Tähele tuleb panna, et kultuurimälestise ja Tallinna vanalinnas asuva hoone puhul peab ehitajal olema muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida kultuurimälestiste registrist. Kui hoone rekonstrueerimine on edukalt tehtud, lõpeb kogu protsess tööde vastuvõtmisega.
15. septembril avaneb EIS kortereelamute rekonstrueerimise toetusvoor, kust saab toetust taotleda ka korterelamutele, mis on ehitismälestised või kultuuriväärtuslikud muinsuskaitsealadel paiknevad hooned (A- või B-kaitsekategooria).
Loe lisaks:
Täpsem rekonstrueerimistoetuse info ja muinsuskaitselistele korterelamutele kohaldatavad erisused ja toetusmäärad.
22. augustil peetud kultuuriväärtuslike korterelamute toetusvooru infopäeva salvestis on järelvaadatav muinsuskaitseameti YouTube’i kanalil.
