26. oktoobril 2013 ühinesid Kose ja Kõue vald ühinemise tänaseks Kose vallaks.
Huvitavaid Kose vallaga seonduvaid fakte:
- Samal päeval ehk 16. jaanuaril 1992 moodustati ka Anija vald, Jõelähtme vald, Kõue vald, Padise vald ja Saku vald.
- Kose vallas on 58 küla: Aela, Ahisilla, Alansi, Harmi, Kadja, Kanavere, Kantküla, Karla, Kata, Katsina, Kirivalla, Kiruvere, Kolu, Krei, Kuivajõe, Kukepala, Kõrvenurga, Kõue, Laane, Leistu, Liiva, Lutsu, Lööra, Marguse, Nutu, Nõmbra, Nõmmeri, Nõrava, Ojasoo, Oru, Pala, Palvere, Paunaste, Paunküla, Puusepa, Rava, Raveliku, Riidamäe, Rõõsa, Saarnakõrve, Sae, Saula, Silmsi, Sõmeru, Sääsküla, Tade, Tammiku, Triigi, Tuhala, Uueveski, Vahetüki, Vanamõisa, Vardja, Vilama, Virla, Viskla, Võlle ja Äksi küla.
- Kose valla vanimaid külasid on esmakordselt mainitud 1241. aastal valminud Taani hindamisraamatus, kus suures Eestimaa kinnistus on kirjas Põhja-Eesti külade nimed, läänimehed ja adramaade arv. Kose valla piirkonnas oli tol ajal ka rahvarohkeid külasid, mille suuruseks oli mitmel külal üle 10 adramaa: Harmi – Hermæ 25, Kõue – Køy 19, Ravila – Rauelik 18, Alansi – Atanascæ 17, Kirivalla – Kiriawold 15, Karla – Karol 14, Kata – Katal 12, Kose – Cosius 9, Sõmeru – Semӕr 6, Palvere – Paltauere 6, Tuhala – Tohal 5, Silmsi – Silmus 5, Saula – Saul 5, Paunküla – Pankyl 5, Oru – Orkæ 5, Kadja – Kathis 4 (Juuru kihelkond), Ardu – Harto 3, Virla – Wircol 3, Vilama – Laucotaux 2, Vardja – Uauӕ 1, Aela – Æilaes 1 (Juuru kihelkond), Pala – Palas 1.
- Kose valla maadel on meie esivanemad elanud juba väga kaua. Ardu külas asub venekirveste kultuuri kalmistu, mis pärineb nooremast kiviajast ehk neoliitikumist (umbes 3000 – 1500 eKr). Lahti on kaevatud kaks hauda, kuhu surnud olid maetud külili, põlved konksus. Panustena on leitud venekirves, kivitalbu, luu- ja sarvesemeid ning nöörkeraamikat. Leitud luustiku ja kolju põhjal on Moskva antropoloog Mihhail Gerassimov loonud nn Ardu mehe portreekuju.
- Läbi valla territooriumi, mööda Tartu maanteed kulges juba muinasajal kaupade ja sõjatee. Sellest annavad tunnistust Paunküla külast leitud muistsed peitvarad – kolm hõbeaaret 13. sajandist ja kaelakee, mille küljes rippusid 10. sajandist pärit araabia mündid.
- Koselt on leitud 12. sajandist pärit hõbeaarde, milles oli 1716 hõbemünti, hõbeesemete katkeid, tekstiili- ja puutükke ning savinõukilde.
- Kose vald hõlmab enamuse Kose kirikukihelkonnast. Kose kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul arvatavasti samadel aladel asunud muinaskihelkonna põhjal.
- Kose kiriku asutamisajaks loetakse 1231. aastat. Esialgne, arvatavasti puukirik, pole säilinud. Kiriku vanim osa, pikihoone, on ehitatud 14. sajandi keskpaigas.
Veel huvitavat lugemist Kose valla kohta leiab https://www.kosemuuseum.ee/kose-kihelkonna-ajaloost/luhidalt-kose-kihelkonna-ajaloost/
