Registreerimine kuni 10. septembrini e-maili [email protected] kaudu.
Kose Kalmistu
Katariina II allkirjastas 1772. aastal senati ukaasi, esimese tsaarivõimu antud tänapäevase kalmistu korraldamise akti. Selle järgi tuli kalmistud rajada asustusest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla s.o 213 meetri kaugusele. Kose kalmistu täpne kasutuselevõtu aeg pole teada. Kalmistul asuvad neli 18. sajandi keskpaigast pärinevat kiviristi, kivist hauasammas aastast 1763, kivist hauaplaat aastast 1833.
Kalmistul on esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Mälestussammas telliti Tallinnast A. E. Jürgensi kivitööstusest. Novembris 1924 algasid mälestussamba ehitustööd ja kestsid kuni juulini 1925. Kose vabadussamba pidulik avamine toimus 5. juulil 1925. Sammas lõhuti 1941 kohalike kommunistlike aktivistide poolt ja taastati 1989.
Ojasoo mõis
Ojasoo mõisat (saksa keeles Harm, hiljem Alt-Harm) ja selle läheduses asunud ning hiljem mõisastatud Ojala küla on esimest korda mainitud 1417 (Hof zu Harme; Oggil). 1646 jagunes mõis kaheks: Harmi (sks Neu-Harm) ja Ojasoo mõisaks (sks Alt-Harm), mille juurde kuulusid Ojasoo küla ning Aeli karjamõis.
Ojasoo mõisnikeks on olnud 18.sajandil Tiesenhausenid, 19.sajandil Mannteuffelid, Christoph Brevern, hiljem Tallinna patriitsiperekonna liige Amalie Wetterstrand, 1908 ostis mõisa paruness Natalie Hoyningen-Huene, viimase päralt oli mõis kuni võõrandamiseni.
Harmi mõis
Harmi mõis eraldati Ojasoo mõisast 1646 Röttgert Lode ajal Mõis oli järgnevalt panditud ülemrittmeister Otto Zoegele, kapten Georg Gustav Wrangellile, major Nicolaus von Wetternile, kapten Berend Otto von Taubele, Gerdruta Eleonora von Taubele, Reinhold Lodele. 18.sajandil läks Zoege von Manteuffelite perele ja see suguvõsa jäi pikemaks mõisa pidama. Mõisasüdame väljaehitamine toimus Manteuffelite valitsusajal. Pärast mõisate võõrandamist asus Harmi härrastemajja kool. Praegune hoone on ehitatud 1930.aastatel.
Kõue-Triigi mõis
Kõue-Triigi mõis on üks vanemaid mõisaid Harju maakonnas. Kõu kohanimi on esmakordselt kirjas juba 1241 Taani hindamisraamatus, kus see oli seotud Taani kuninga vasallisüsteemiga. Mõisana mainitakse Kõuet esmakordselt 1319. Mõisa paksud ja korrapäratu kivilaoga seinamüürid lubavad arvata, et algselt kasutati hoonet keskaegse vasalli kindlusena Taani ajal. Rahvajuttude järgi pidas mõisa “palju paruneid, kes tulid ja läksid”. Kõue mõis olnud koduks sõjameestele, kunstnikele, maadeavastajatele ja riigimeestele alates sellest ajast, kui sõjapealik Heinrich Gustav Dücker oli mõisa omanikuks 1560. aastatel Liivi sõja ajal- 16. sajandi lõpus elas siin Tönnis von Wrangell, kes oli Eesti aadlike korporatsiooni juht, aadli juhtfiguur. Kuulsaim omanik oli Vene mereväeohvitseri ja maadeavastaja Otto von Kotzebue. Rahvajuttudes on Otto kaugete maade mees, kes tõi Kõuele “terve maailma kaasa, ta muutnud mõisa eksootiliseks paigaks”.
1906. aastal sai mõisast von Hagemeisteri perele kuulunud Paunküla rüütlimõisa kõrvalmõis. Kõue-Triigi mõis jäi nende valdusesse kuni võõrandamiseni 1919. aastal. 1920ndatel ja 30ndatel oli mõis Eesti sõjaväe luure ülema kolonel Karl Lauritsa omanduses.
1975. aastal jäi mõisahoone tühjaks ja lagunes. Nüüdseks on peahoone ja kaks kõrvalhoonet restaureeritud ja park korrastatud.
Aleksandri ministeeriumikool
Kõuel oli plaanis Aleksandri ministeeriumikool asutada juba1897. aastal kuid volikogu polnud nõus. 1904. aasta kulus vaidlustele, kas ehitada ühe- või kahekordne hoone ning kas püstitada see Kõue või Äksi külla. Töödeni jõuti alles 1905. aastal. Aleksandri ministeeriumikoolimaja sai valmis 11. novembriks 1905, ehitusmeister Hans Jäärale maksti töötasuks 7445 rbl. Koolimaja õnnistati 30. juulil 1906. Koolimaja põles sõja ajal 12. augustil 1941 ning kool paigutati Triigi mõisa härrastemajja.
Kose-Risti kõrtsid ja Tartu maantee
Tagasiteel peatume Kose-Risti kõrtside ees. Üks Risti kõrts kuulus Ravila mõisale ja teine Kose-Uuemõisa mõisale.
Sõidame veidi ka Tartu maanteed pidi.Tänapäevases tähenduses hakkasid teed tekkima Rootsi ajal. Keskajal olid enamasti lihtsad rajad. Rootsi keskvõim nõudis talupoegadelt teede korras hoidmist. Kaua aega käis Tallinna ja Tartu vahel peamine liiklus mööda Piibe maanteed. 1940. aastate lõpul hakati arendama Tallinna—Mäo—Põltsamaa—Puurmanni—Tartu suunda. Tallinna—Tartu maanteest sai üleliidulise tähtsusega tee. 1947. aastal oli Tallinna—Tartu maanteel tolmuvaba kate üksnes linnade juures, mujal oli kruuskate. Aastatel 1953—1959 oli veoautode liiklus Tallinna—Tartu maanteel kevaditi samahästi kui suletud: sõita tohtis vaid maanteede valitsuse eriloaga. 1960. aastaks sai Tallinna—Tartu maantee täies ulatuses asfaldisarnase tolmuvaba katte alla.
Matk toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames, osavõtt on tasuta.
Tänavuste muinsuskaitsepäevade teema on „𝑷𝒂̈𝒓𝒂𝒏𝒅 𝒐𝒏 𝒐𝒉𝒖𝒔. 𝑬𝒍𝒂𝒗𝒅𝒂. 𝑯𝒐𝒊𝒂. 𝑴𝒐̃𝒕𝒆𝒔𝒕𝒂.
Autor: Ly Renter
